EDULUGU: Mängime (õpime) sellega, mida leiame loodusest. 3-7 aastastele lastele

Eesmärk: Oskab rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda hulki

Vahendid: kivid, oksad, käbid

Tegevuse käik: 

Vaatame, mis siin hunnikus on: käbid on korjatud puude alt, oksad samuti puude alt - ei ole vaja neid kasvava puu pealt murda. Kivid on siin lihtsalt augutäiteks. See on siin nagu suur prügikast, kuhu kõik asjad segamini visatud. Aga prügi peab ju sorteerima?

Sorteerime kõik need asjad eraldi hunnikutesse. Millised hunnikud me siin teha saame? Vaatame, milline hunnik tuli kõige suurem, milline kõige väiksem.

Võtame kõik endale ühte kätte ühe kivi ja teise kätte kaks käbi. Tõsta üles see käsi, kus sul on rohkem asju, nüüd see käsi, milles vähem asju. Lisaks erinevaid ülesandeid kivide, käbidega (nt palju kokku, palju siis, kui võtad ühe käbi ära jne).

Mida on veel võimalik nende asjadega teha? (kirjutada, joonistada). Laome kividest, käbidest ja okstest pilte, kirjutame.

Õuesõpe on terves  maailmas üha enam tähelepanu köitvad õppimisviisid. Õues  saab õppida kõiki õppeained,  mitte ainult loodusteadusi. Sellise õpetamise meetodi juured on teada juba Aristotelese koolist. Õuesõppe kõige üldisem tõdemus on see, et õues avastades õpitakse eelkõige seoseid, toas ehk enam arvandmeid ja fakte. Loe õuesõppe kohta veel SIIT ja SIIT!

EDULUGU: Kogumik õppemängudest lasteaialastele

Lasteaia õppekava koostades arutasime õpetajatega,  kuidas muuta õpet mängulisemaks ning kuidas värskendada õpetajate teadmisi mängu kaudu õppimisest ja õpetamisest. Ühiste arutluste tulemusena tekkis idee koostada ise erinevaid õppemänge ning jagada koostamise kogemusi ka kolleegidega. Kogumik ise asub SIIN!

EDULUGU: Õppemäng „ÜTLE SÕNA, KUS ON ALGUSES (SEES, LÕPUS) SEE HÄÄLIK" 5 – 7 aastastele lastele

Valdkond: Keel ja kõne

Üldoskus:

• Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt.
• Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada.

 

Õpitulemus:

• Häälib sõnu.
• Määrab hääliku asukoha sõnas.
• Tunneb tähti.

Vahendid:

• Täring, tähekaardid.

Mängu käik:
Lapsed istuvad ringis. Kaardid on maas, värviline pool üleval. Täring liigub kellaosuti liikumise suunas, käest kätte. Kui mängujuht hüüab STOPP!, jääb täring seisma. Kelle kätte täring jääb, see veeretab. Laps võtab maast sama värvi kaardi, mis värv täringul tuli ja ütleb sõna, kus on tähekaardil olev häälik, kas sees, alguses või lõpus.
Eelnevalt on kokku lepitud, kus häälik peab olema. Kui sõna ei tea, paneb kaardi maha tagasi, saab kaardi endale ja täring liigub edasi.

EDULUGU: Lugemismäng "KILPKONN KILPA" 5-7 aastastele lastele

Üldoskus:

• Aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi, jälgib reeglite täitmist teiste poolt.
• Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada.

Õpitulemus:

• Häälib sõnu.
• Määrab hääliku asukoha sõnas.
• Tunneb tähti.

Vahendid:

• 25 maja tähekaarti, 25 pildikaarti, mängualus.

Mängu käik:
I variant:
Kasutatakse mängualust, pildi- ja tähekaarte.
Tähed laual õigetpidi, pildid tagurpidi. Laps võtab pildi, leiab sõna algustähe kaardilt ja mängualuselt. Paneb pildi mängualusele, tähekaardi jätab enda ette. Kaarte võetakse kordamööda. Võidab enim tähekaarte kogunu.

II variant:
Kasutatakse tähe- ja pildikaarte.
Lauale pannakse segatuna kaardid (täht ja pilt) tagurpidi. Laps keerab ühe kaardi õigetpidi. Järgmine laps teise. Kui avatud kaartidest moodustub paar (sõna ja esimene täht), saab laps selle endale, kui ei, on kaardi keeramise kord järgmise lapse käes. Võidab enim paare kogunu.

III variant:
MEMORIIN. Kasutatakse tähe- ja pildikaarte.
Lauale pannakse segatuna paarid (täht ja pilt) tagurpidi. Laps keerab kaks kaarti õigetpidi. Kui moodustub paar, saab laps selle endale. Kui paari ei teki, paneb laps kaardid samasse tagurpidi. Laps peab jätma meelde, kus mingi kaart asus. Võidab enim paare kogunu.

IV variant:
Kasutatakse mängualust, pildi- ja tähekaarte.
Tähed laual õigetpidi, pildid tagurpidi. Laps võtab pildi, teisele ei näita, vaid kirjeldab pildil olevat eset või looma. Teised lapsed peavad kirjeldatu ära arvama. Esimesena arvanu saab vastava tähekaardi endale, pilt pannakse mängualusele. Võidab enim tähekaarte kogunu.

NB!
Algul kasutatakse vähem paare, hiljem paaride arv suureneb.
Mängu värskendamiseks võib muuta ja lisada pildimaterjali.
Kontrollimaks ülesande õigesti täitmist häälitakse pildil oleva eseme sõna.
Mängu alustaja võib valida liisusalmi abil.
Hiljem võib võtta aluseks, millele leida vastav täht, näiteks sõna teise hääliku, ka võib kasutada teisi häälikuid: keskel, lõpus jne.

EDULUGU: Õppemäng "LUGEMISMAJAD" 5-7 aastastele lastele

Üldoskus:

• Oskab teistega arvestada ja teha koostööd.
• Hoolib mängukaaslastest ja vajadusel osutab abi.
• Tahab ja julgeb suhelda.

Õpitulemus:

• Tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad.

Vahendid:

• 21 maja (6 sinist, 5 kollast, punast ja rohelist).
• Sildid sõnadega (igasse majja 6 silti).

Mängu käik:
Jagan lapsed 4 rühma. Igasse rühma peaks kindlasti sattuma üks hea lugeja ja üks nõrgem. Rühmad paiknevad omaette rühmaruumi erinevates osades. Lapsed saavad igaüks omale maja (igal rühmal oma värvus). Sildid sõnadega on laste keskel sõnapool vastu põrandat või lauda. Iga laps vaatab, mis teemaga maja tal on. Näiteks metsloomade majja tuleb koguda metsloomade nimetusi kandvaid silte. Lapsed võtavad kordamööda sildi, loevad sõna. Kui sõna sobib tema majaga, paneb selle oma majja, kui ei sobi, annab lapsele, kelle majja see sõna sobib. Lõpuks peavad kõik oma maja täis saama st 6 silti majja, välja arvatud aastaaegade maja, kuhu läheb 4 silti ehk aastaaega.
Mäng ei ole võidu ega kaotuse peale, kuigi kiirem rühm kipub ennast võitjateks kuulutama.

EDULUGU: Kogumiku saamise lugu

29. mail 2008. aastal kehtima hakanud uus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava rõhutab, et tähtsamaks põhimõtteks lasteaia õppetegevuse läbiviimisel on mängu kaudu õppimine. Ning, et mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Lasteaia õppekava koostades arutasime õpetajatega,  kuidas muuta õpet mängulisemaks ning kuidas värskendada õpetajate teadmisi mängu kaudu õppimisest ja õpetamisest. Ühiste arutluste tulemusena tekkis idee koostada ise erinevaid õppemänge ning jagada koostamise kogemusi ka kolleegidega.

Õpetajad on nautinud mängude koostamist ning aktiivselt selles osalenud. Üks õpetaja on oma uue mängu koostamisel nimetanud, et idee mängu koostamiseks sai ta teiselt õpetajalt. See on parim näide sellest, et kogemuste jagamine on vilja kandnud.

Haapsalu Päikesejänku Lasteaiast lähemalt SIIN!